Category Krüptovaluutade regulatsioon Eestis ja maailmas

Viimastel aastatel on Eesti tõusnud üheks Euroopa kõige innovaatilisemaks riigiks digitehnoloogiate ja plokiahela valdkonnas. Eestlased on altid kasutama uusi lahendusi – sealhulgas ka krüptoraha. Kuid isegi digitaalses eduloos ei pääse me maksudest. Kui sa oled Eesti resident ja tegutsed krüptovaldkonnas – investeerid, kaevandad või kasutad krüptot igapäevaselt – siis pead teadma, kuidas maksusüsteem töötab.

Selles artiklis anname põhjaliku ülevaate krüptorahaga seotud maksust Eestis – nii eraisikutele kui ettevõtetele.

Mis on krüptoraha õiguslik staatus Eestis?

Krüptoraha ei ole Eestis seaduslik maksevahend – kuid see on käsitletav kui vara, millel on väärtus ja mida saab hoida, vahetada või edasi kanda elektrooniliselt. Eesti maksuamet (Maksu- ja Tolliamet, MTA) käsitleb krüptoraha kui varalist õigust, mitte valuutat.

Seega rakendatakse krüptorahaga seotud tegevustele tavalisi maksureegleid – eriti juhul, kui teenitakse kasumit.

Kas krüptot maksustatakse?

Jah – Eestis on krüptorahaga teenitud tulu maksustatav tulu- ehk tulumaksuga. Eraisikute puhul on tulumaksumäär 22% kasumist.

Näited maksustatavatest tegevustest:

• Krüptoraha müük kasumiga (müügihinna ja ostuhinna vahe)

• Ãœhe krüptovaluuta vahetamine teise vastu, kui saadakse tulu

• Kauba või teenuse ostmine krüptoga, kui krüpto väärtus on tõusnud

• Töö eest tasu või kingitus krüptovaluutas

• Krüptokaevandamine (mining), kui seda tehakse kasumi teenimise eesmärgil

Millal ei pea maksma makse?

On olukordi, kus maksu ei kohaldata:

• Krüptovaluuta ostmine – seni, kuni sa ei müü ega kasuta seda, ei teki maksukohustust

• Krüptorahade hoidmine isiklikus rahakotis – maksukohustust ei teki lihtsalt omamise eest

• Krüpto liigutamine oma erinevate rahakottide vahel – see ei ole maksustatav tehing

Kuidas kasumit arvutatakse?

Kui sa müüd krüptot kallimalt, kui ostsid – on see kasum ja maksustatav. Kasum = müügihind – ostuhind – kulud (näiteks tehingutasud). Tulu tuleb deklareerida aastatulu deklaratsioonis e-MTA kaudu.

Näide:
Sa ostsid 1 ETH 1000 euro eest ja müüsid 1500 euroga – kasum 500 eurot. Tulumaks: 22% ehk 110 eurot.

Kui tehinguid on palju, soovitatakse kasutada spetsiaalseid tööriistu nagu CoinTracking või Koinly, et pidada arvestust ja arvutada kasum.

Kus ja millal deklareerida?

Kõik krüptorahaga seotud tulud tuleb sisestada e-MTA portaali kaudu tulu deklaratsiooni, tulu liigina “kapitalitulu”. Deklaratsiooni tähtaeg on järgmise aasta 31. märts.

Kui sa ei deklareeri tulusid õigesti – võib maksuamet määrata trahvi või teha täiendava maksunõude. Eesti maksuamet teeb koostööd ka rahvusvaheliste krüptobörsidega ning kasutab algoritme, mis suudavad tuvastada mustreid ja kahtlaseid tehinguid.

Krüptokaevandamine ja maksud

Kui tegeled krüptorahade kaevandamisega, loetakse seda Eestis ettevõtluseks.

See tähendab:

• Tuleb registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või luua äriühing

• Tulu tuleb deklareerida ja maksta tulumaksu ja sotsiaalmaksu

• Peab pidama raamatupidamist ja esitama aruandeid

Kui tegu on ühekordse või hobi korras tegevusega, võib maksukohustus puududa – aga kahtluse korral tasub nõu küsida maksunõustajalt.

Krüptovaluutad ettevõtluses

Ettevõtete puhul on reeglid rangemad:

• Iga tehing peab kajastuma raamatupidamises

• Krüptoga teenitud kasum on maksustatav ettevõtte tulumaksuga

• Kui töötajale makstakse palka krüptos – tuleb kinni pidada tulumaks ja sotsiaalmaks

• Kui klient maksab krüptoga – tuleb see konverteerida eurodeks selle hetke turuhinnaga ja kajastada tulu eurodes

Lisaks vajavad ettevõtted, mis pakuvad krüptoteenuseid (nt rahakoti teenus, vahetusplatvorm), alates 2022. aastast FIU (Rahapesu Andmebüroo) litsentsi. Litsentsi saamiseks tuleb täita karmimad tingimused: minimaalne kapital, kontor Eestis, tegelik äritegevus ja järelevalve.

Mida ütleb maksuamet?

MTA on korduvalt rõhutanud, et krüptorahad ei ole “hall ala” – need kuuluvad maksustamisele nagu iga teinegi tulu.

Aastal 2023. uuendas maksuamet juhiseid krüptotulu deklareerimiseks, rõhutades:

• Krüptotulu tuleb konverteerida ja deklareerida eurodes

• Ka välismaa börsidel tehtud tehingud tuleb deklareerida

• Maksudest kõrvalehoidmine on rikkumine ja võib kaasa tuua tagajärgi

Kuidas vältida vigu?

Siin on mõned soovitused, mis aitavad:

1. Pea arvestust Рkasuta Excelit v̵i spetsiaalseid ț̦riistu nagu CoinTracking

2. Talleta kursid – märgi üles, millise kursiga ostsid/müüsid

3. Säilita tõendid – tehingute kinnitus, ekraanipildid jms

4. Konsulteeri spetsialistiga – maksunõustaja aitab vältida vigu

5. Deklareeri ̵igel ajal Рparem ennetada kui hiljem maksta trahve

Kokkuvõte

Krüptorahad Eestis annavad palju vabadust, kuid toovad ka vastutuse. Kui kasutad krüptot – olgu see investeerimiseks või igapäevaseks kasutamiseks – tuleb teada maksureegleid. Õigeaegne deklareerimine, läbipaistev arvestus ja seaduse järgimine tagavad, et saad krüptomaailma nautida muretult ja seaduslikult.

Krüpto ei ole maksuvaba – aga see ei tähenda, et see peab olema keeruline.

Krüptovaluutad on muutunud tänapäevase finantssüsteemi lahutamatuks osaks. Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, mis hakkas aktiivselt arendama digivarade õiguslikku raamistikku. Meie riik on tuntud kui innovaatiline ja tehnoloogiasõbralik keskkond, kuid samas ka tugevate regulatsioonide poolest, mis tagavad kasutajate õiguste kaitse ja läbipaistvuse. Selles artiklis anname põhjaliku ülevaate sellest, kuidas Eesti reguleerib krüptorahaturgu, millised seadused kehtivad aastal 2025 ning mida peaksid teadma nii eraisikud kui ka ettevõtted.

Üldine ülevaade krüptoturu regulatsioonidest Eestis

Eesti alustas krüptovaluutade reguleerimist juba 2017. aastal, kui digitaalsete varade populaarsus hakkas kasvama. Alguses meelitas Eesti krüptoettevõtteid oma liberaalse lähenemisega, kuid aastate jooksul on reegleid oluliselt karmistatud. Peamised eesmärgid regulatsiooni taga on:

• rahapesu tõkestamine

• tarbijate kaitse

• läbipaistvuse suurendamine

• maksuseaduste järgimine

Peamised reguleerivad asutused

Krüptoturgu reguleerivad Eestis peamiselt kaks asutust:

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB – Financial Intelligence Unit) – tegeleb litsentside väljastamise ja rahapesu ennetamisega

2. Maksu- ja Tolliamet (MTA) – reguleerib krüptotulude maksustamist

Krüptoettevõtete litsentsimine

Kuni 2020. aastani oli krüptoteenuste osutajate litsentsi saamine suhteliselt lihtne ning selle tulemusel väljastati üle 1400 litsentsi. Pärast 2022. ja 2023. aasta seadusemuudatusi on nõuded märgatavalt karmistunud. Tänaseks eristatakse kahte põhiliiki litsentse:

• Virtuaalvääringu vahetusteenuse osutamise litsents

• Virtuaalvääringu rahakoti teenuse osutamise litsents

Ettevõtte litsentsi saamiseks peab:

• olema registreeritud Eestis

• määrama Eestis elava vastutava isiku

• omama miinimumkapitali (alates 100 000 eurost)

• läbima sisekontrollisüsteemi auditi

• esitama andmed kõigi lõplike kasusaajate kohta

Õigusaktide uuendused aastal 2025

Alates 2023. aastast kehtib Eestis uuendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis hõlmab ka krüptovaldkonda. Aastal 2025 on kavas võtta kasutusele uued regulatsioonid vastavalt Euroopa Liidu krüptovaraturgude määrusele MiCA (Markets in Crypto-Assets Regulation).

Olulisemad muudatused:

• rangem kontroll raha päritolu üle

• kohustuslik KYC (tunne oma klienti) ja AML (rahapesu tõkestamise) poliitika

• andmete esitamise kohustus ametiasutustele nõudmisel

• rikkumiste eest määratavad trahvid võivad ulatuda kuni 5 miljoni euroni

Krüptovaluutade maksustamine Eestis

Eestis on krüptotulu maksustamine suhteliselt lihtne ja läbipaistev. Olulised aspektid:

• Eraisikutele: krüptorahade müügist teenitud kasum kuulub tulumaksustamisele (20%)

• Ettevõtetele: maksukohustus tekib alles kasumi jaotamisel, mis muudab Eesti atraktiivseks investeerimiskeskkonnaks

• Kaevandamine (mining) loetakse ettevõtluseks ja maksustatakse vastavalt

• Tulu stakingust või DeFi-platvormidelt tuleb samuti deklareerida

Mida peaks teadma erainvestor?

Kui oled eraisik ja investeerid krüptorahadesse, siis:

• säilita kõik dokumendid ostude ja müükide kohta

• deklareeri kasumid õigel ajal Maksu- ja Tolliametis

• pea meeles, et ka ühe krüptovaluuta vahetamine teise vastu võib olla maksustatav

• kasuta platvorme ja rahakotte, mis vastavad Euroopa Liidu nõuetele

Kuidas valida usaldusväärset krüptoplatvormi Eestis?

Mida tasub jälgida:

• Eesti RAB-i väljastatud kehtiv litsents

• läbipaistev KYC ja AML poliitika

• usaldusväärsus Eesti kogukonnas (foorumid, arvustused)

• klienditugi eesti või vene keeles

• andmete kaitse ja varundamine

Reguleerimise eelised ja riskid

Eelised:

• selge ja läbipaistev tegevuskeskkond

• juurdepääs EL-i turule

• usaldusväärsus investorite silmis

• juriidiline kaitse vaidluste korral

Riskid:

• kasvavad kulud regulatiivsete nõuete täitmisel

• litsentside saamise keerukus

• potentsiaalne surve Euroopa institutsioonidelt

Kokkuvõte

Eesti on jätkuvalt üks Euroopa juhtivaid riike krüptoturu reguleerimisel. Riigi eesmärk on luua turvaline ja läbipaistev keskkond, mis soodustab digitaalsete varade arengut. Hoolimata regulatiivsete nõuete karmistumisest on Eesti endiselt atraktiivne jurisdiktsioon nii krüptoettevõtetele kui ka erainvestoritele.

Kui elad Eestis ja tegeled krüptorahadega, on oluline olla kursis seadusemuudatustega, et kasutada digitaalseid varasid seaduslikult ja targalt.