Krüptovaluutad on kiiresti saanud igapäevaelu osaks. Eestis on paljud kuulnud bitcoinist, ethereumist või teistest tokenitest. Kuid mitte kõik ei tea, kes seisavad nende loomise ja võrgu toimimise taga. Need on kaevandajad – inimesed ja ettevõtted, kes hoiavad plokiahelaid töös ja mõjutavad otseselt kogu krüptoturgu.
Mis on kaevandamine ja kes on kaevandajad
Kaevandajad – need on võrgu liikmed, kes kasutavad oma seadmeid plokiahela tehingute töötlemiseks ja kinnitamiseks. Kaevandamine on protsess, kus lahendatakse keerukaid matemaatilisi ülesandeid, et lisada uusi plokke plokiahelasse. Oma töö eest saavad kaevandajad tasuks krüptovaluutat.
See toimib tänu Proof-of-Work (PoW) algoritmidele või muudele lahendustele. Näiteks bitcoini puhul kasutatakse klassikalist PoW-mehhanismi. Tegelikult on kaevandajad justkui hajutatud raamatupidajad, kes tagavad võrgu turvalisuse ja usaldusväärsuse.
Miks on kaevandajad krüptoturule olulised
Kaevandajad täidavad mitut väga tähtsat rolli:
-
Võrgu turvalisuse tagamine
Mida rohkem on kaevandajaid – seda raskem on võrku rünnata. Häkkimiseks peab ründaja kontrollima enamikku võrgu arvutusvõimsusest, mis suurte võrkude puhul nagu bitcoin on praktiliselt võimatu. -
Tehingute kinnitamine
Ilma kaevandajateta ei saa plokiahelas toimuda ühtegi tehingut. Nad kinnitavad tehingute ehtsust ja välistavad topeltkulu võimaluse. -
Uute müntide loomine
Kaevandajad loovad uusi krüptovaluuta ühikuid. Näiteks bitcoine tekib ainult kaevandamise teel. See on sisseehitatud emissioonimehhanism.
Kuidas kaevandajad mõjutavad krüptovaluutade hindu
Kaevandajate aktiivsus mõjutab otseselt krüptovaluutade pakkumist. Kui kaevandamise raskusaste kasvab, võivad osad kaevandajad lõpetada tegevuse, eriti kui elektrihinnad on kõrged ja mündi hind madal. Siis väheneb kaevandamise kiirus, mis võib mõjutada turgu.
Teisalt, kui krüptovaluuta hind tõuseb – muutub kaevandamine tulusamaks, mis meelitab juurde uusi kaevandajaid ja suurendab võrgu arvutusvõimsust ehk hashrate’i. Mida suurem on hashrate – seda turvalisem ja stabiilsem on võrk.
Kaevandamise keskkonnamõju
Eestis ja kogu maailmas pööratakse üha enam tähelepanu kaevandamise keskkonnamõjule. Eriti bitcoini kaevandamine nõuab väga palju elektrit. Paljud kaevandajad liiguvad taastuvenergia juurde või valivad piirkondi, kus on odavam elekter – näiteks riigid, kus on hüdroelektrijaamad.
Lisaks areneb trend minna üle säästlikumatele algoritmidele, nagu Proof-of-Stake (PoS), kus kaevandajate rolli täidavad valideerijad. Ethereum näiteks läks 2022. aastal üle PoS-i peale.
Kuidas Eestis kaevandajaks hakata
Eestis on huvi kaevandamise vastu püsiv. Kaevandajaks võib saada peaaegu igaüks, kellel on vajalik varustus ja ligipääs soodsale elektrile. Praktikas on bitcoini kaevandamiseks vaja spetsiaalseid ASIC-seadmeid.
Alustada saab ka väiksemate ja energiasäästlikumate müntide kaevandamisest tavaliste videokaartidega. Tuleb meeles pidada, et Eestis tuleb kaevandamisest teenitud tulu maksustada ja deklareerida.
Kaevandamise tulevikuperspektiiv
Koos huvi kasvuga krüptovaluutade vastu muutub ka kaevandamise maastik. Ãœha rohkem kaevandajaid liitub nn kaevandamisbasseinidesse ehk poolidesse – need on grupid, kes kaevandavad koos ja jagavad tulu proportsionaalselt panuse järgi.
Samal ajal arenevad energiatõhusamad seadmed ja mitmed plokiahelad liiguvad keskkonnasõbralikumate algoritmide poole, mis vähendab negatiivset mõju loodusele.
Kokkuvõte
Kaevandajad – need on krüptoturu võtmeisikud. Nad tagavad võrgu turvalisuse, kinnitavad tehinguid ja toovad turule uusi münte. Nende aktiivsus mõjutab otseselt krüptovaluutade stabiilsust ja hindu.
Eesti elanike jaoks v̵ib kaevandamine olla nii lisasissetulek kui ka panus detsentraliseeritud majanduse arengusse. Peaasi Рm̵ista riske, maksureegleid ja kiiresti muutuvaid tehnoloogiaid.